Products
-
Mageveekalad
Latikas (Abramis brama)
Lühikirjeldus
Latikas (Abramis Brama) on laialt levinud Kesk- ja Ida-Euroopa tiikides, järvedes ja aeglaselt voolavate jõgede põhjakihtides. Latikat ei leidu Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Itaalias ja Norras. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Noorelt elab kaldalähedases rikkaliku taimestikuga vees, hiljem meeldib rohkem kaldast eemal olev ja taimestikuvaene paik mudase (vähem liivase) põhja lähedal. Eluviis võib olla nii liikuv, kui paikne. Aktiivsus on enam-vähem võrdne kogu ööpäeva jooksul, ehkki toitumine langeb peamiselt hommiku- ja õhtutundidele. Latika toit on väga mitmekesine – praktiliselt kõik söödav, mis ta veekogu põhjast tuhnides leiab. Noorkalad toituvad rohkem zooplanktonist. Aasta lõikes on kõige intensiivsem toitumine suvel, ööpäeva jooksul aga hommikul ja õhtul. Toidu leidmisel on peamiseks meeleks nägemine, tähtis roll on ka kuulmisel. Normaalne suurus on 25-30cm, kuid võib kasvada ka kuni 75 cm. Latikas koeb maist juulini.
Toote tüüp
Külmutatud, 10-30 kg plokkides, euroalustel, kaubaalused on pakitud väga elastse ja vastupidava polüetüleenist kilega.
Suurus
500-700 g, 700-1200 g, 1200-2000 g, 2000+ g
-
Vaikse ookeani liigid
Lõuna Makrell / Gemfish (Rexea solandri)
Lühikirjeldus
Lõuna Makrell või Gemfish (Rexea solandri) kuulub Gempilidae perekonda ning on Võikala ja Barracuda sugulane. Keha on piklik, mao-sarnane ja liha on õrna struktuuriga, mis täiendab väikest kogust luid. Kaubandusliku püügi suurus algab 1 kg-st ja rohkem. Ideaalne suitsetamiseks. Seda peetakse Austraalias ja Uus-Meremaal kaaspüügiliigiks.
Tooteinfo
Plokkkülmutatud, HG (peata, roogitud), pakitud 2×10 ja 2×11 kg plokkidena pappkastides
Suurused
HG — 600-800 / 800-1200 / 1200-1500 / 1500+ g
-
Vaikse ookeani liigid
Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
Lühikirjeldus
Lõunaputassuu (Micromesistius australis) on kalaliik tursaliste (Gadiformes) seltsi tursklaste (Cadidae) sugukonna putassuude (Micromesistius) perekonnast. Lõunaputassuu on pelaagiline kala, kes elab lõunapoolkera parasvöötmes ja Antarktika vetes. Vastupidiselt oma Atlandi ookeani nimekaimule (põhjaputassuu) on see väärtuslik söögikala. Selle rasvaprotsent on minimaalne ja liha struktuur on tihe. Argentiinas ja Falklandi saartel kutseline kalapüük peaaegu puudub, välja arvatud kaaspüügi erandid. Uus-Meremaal kestab hooaeg umbes kuu ja hõlmab tavaliselt umbes 50% lubatud kvoodist. Lõunaputassuu kalavarud on MSC sertifitseeritud.
Tooteinfo
Plokkkülmutatud merel, peata, roogitud, sabaga – pakitud 2×11 kg, 2×10 kg või 3×7 kg pappkastidesse
Plokkkülmutatud merel, peaga – pakitud 2×11 kg pappkastiSuurused
HG, plokid pappkastis – 60-130 / 100-200 / 200-300 / 300-500 g
WR, plokid pappkastis – 100-300 / 300-600 / 600-900 / 900-1200 g -
Atlandi liigid
Makrell (Scomber scombrus)
Toote info
Külmutatud, 22 kg plokkidena, peaga, rasva sisaldus 18%+, pakitud pappkarpi
Külmutatud, 22 kg plokidena, H&G, (peata, roogitud), rasva sisaldus 18%+, pakitud pappkarpiSuurused
Peaga- 300-500, 500-600, 600+ gramms
Peata, roogitud (H&G) – 150-300, 200-400, 250+ gramms -
Atlandi liigid
Moiva (Mallotus villosus)
Lühikirjeldus
Moiva (Mallotus villosus) kuulub meretintide perekonda. Moiva on levinud Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolsetes piirkondades. Samuti on avastatud Põhja Atlandi – Barentsi mere, Norra mere ja Hudson´i lahelt (USA). Moiva on pelaagiline kala, kes toitub planktilistest koorikloomadest. Moiva on puhas merekala, kes elab avamerel vee ülemistes kihtides. Kasvab 22 cm pikkuseks ja 24 kg raskuseks, tavaline pikkus on 13-20 cm. Moiva on oluline kommertskala. Moiva varud on üsna suured, mõnel aastal on moivat püütud rohkem kui pool miljonit tonni. 2012 aasta kvoot oli 400,000 tonni.
Tooteinfo
WR, blokk külmutatud merel, blokid 5, 10, 15, 20 kg, pakendatud pappkastidesse
Suurused
Naissoost: 30-40, 35-45, 45-55, 55-65 ppk
Meessoost: 25-35, 30-40, 35-45 ppk -
Akvakultuur
Must tiigerkrevett (Penaeus monodon)
Toote info
RHOSO, toores, peaga, koorega, semi IQF
RHLSO, toores, peata, koorega, plokkides, 1,44 / 1,6 / 1,8 kg jaemüügi plastik karpides
RHLSO, toores, peata, koorega, IQF, 7/10/20% glazing, 1×10 kg jaemüügi plastik karpides
CHLSO, keedetud, peata, koorega
CPDTO, keedetud, kooritud ja veen eemaldatud, sabaga, 7/10/20% glazing, 1×10 kg jaemüügi kartong karpides
RPDTO, keedetud, kooritud ja veen eemaldatud, sabaga, 7/10/20% glazing, 1×10 kg jaemüügi kartong karpides
RPUD, toores, kooritud ja veen eemaldatud, 7/10/20% glazing, 1×10 kg jaemüügi kartong karpides
CPUD, keedetud, kooritud ja veen eemaldatud, 7/10/20% glazing, 1×10 kg jaemüügi kartong karpidesSuurused
RHOSO, 2-4 to 41-50
RHLSO, plokk – 2-4 to 51-60
RHLSO, IQF – 2-4 to 51-60
CHLSO, 16-20 to 41-50
CPDTO, 13-15 to 61-70
RPDTO, RPUD, CPUD – 8-12 to 41-50 -
Akvakultuur
Pangasius (Pangasius hypopthalmus)
Tooteinfo
Peaga, IQF (üksikult sügavkülmutatud), glazing – 5%, 10%, 20%, 30%, 1 kg kilokottides, pakitud 10 kg papp karpidesse
Peata, roogitud (HGT), IQF (üksikult sügavkülmutatud), glazing – 5%, 10%, 20%, 30%, 1 kg kilekottides, pakitud 10 kg papp karpidesse
Filee, luudeta,”untrimmed”, “normal trimmed” või “untrimmed”, IQF (üksikult sügavkülmutuatud), glazing – 5%, 10%, 20%, 30%, 1 kg kilekottides, pakitud 10 kg papp karpidesse
Steigid, nahaga,sabata, IQF (üksikult sügavkülmutatud), glazing – 5%, 10%, 20%, 30%, 1 kg kilekottides, pakitud 10 kg papp karpidesseSuurused
Peaga, roogitud – 600-800 g / 800-1000g / 1200-1400 g
HGT (Peata, roogitud, sabata) – 600-800 g / 800-1000 g
Filee “untrimmed” – 170-220 gr / 220+ gr / 500+ gr
Filee “well trimmed” – 60-120 gr / 120-170 gr / 170-220 gr / 220 gr+
Steigid, nahaga – 100+ gr/pcs / 140+ g -
Atlandi liigid
Putassuu (Micromesistius poutassou)
Lühikirjeldus
Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) on kalaliik tursaliste (Gadiformes) seltsi tursklaste (Cadidae) sugukonna putassuude (Micromesistius) perekonnast, kes elab oma põhilise aja oma elust 200-600 meetri sügavusel. Seljalt sinakashall, küljed hõbejad, alt valge, alalõual poiset ei ole. Alalõug ulatub ülalõuast veidi ettepoole, ülalõug ulatub silma alla. Hambad väikesed. Putassuu kasvab kuni 47 cm pikkuseks, tavaline pikkus on 20-35 cm. Ta on laialt levinud Põhja-Ida Atlandis ja on seepärast oluline lüli mere toiduahelas. Putassuu toitub planktilistest koorikloomadest ja ka pelaagilistest kalamaimedest (laternakalalased, heeringad, tursad jt. liigid), olles ise saagiks röövkaladele, kalmaaridele ja mereimetajatele. Käige tähtsam putassuu kalapüügi piirkond on Briti saartest läänes, kus kalapüük toimub enne kudemist, kudemise jooksul ja peale kudemist veebruarist-aprillini. Aastane putassuu väljapüük on üle 1,5 miljoni tonni, millest suurem osa läheb kalajahu ja kalaõli tootmiseks. Venemaal ja Lõuna-Euroopas turustatakse Putassuud ka inimtoiduks. Eestis valmistatakse putassuust kalapulki ja kalaburgereid (Esva).
Tooteinfo
WR, Blokk külmutatud (maal- ja merelkülmutatud), bloki suurus 15,18, 20 kg, pakitud pappkarpidesse
HG (merelkülmutatud), bloki suurus 15,18, 20 kg, pakitud pappkarpidesseSuurused
WR – 20+, 23+, 25+, 30+ cm
HG – 20+ cm -
Balti liigid
Räim (Clupea harengus membras)
Lühikirjeldus
Räim (Clupea harengus membras) kuulub heeringate perekonda ja on leitav ainult Läänemerest. Räim on teistest atlandi heeringetest väiksem enamasti 10-25 cm ja sisaldab vähem rasva.
Toote tüüp
Külmutatud, 10 kg plokkides või pakendatud 30 kg karpidesse, euroalustel, kaubaalused on pakitud väga elastse ja vastupidava polüetüleenist kilega
Suurus
10-14 cm, 14+ cm, 17+ cm
-
Atlandi liigid
Sardiin (Sardina plichardus)
Lühikirjeldus
Sardiin (Sardina pilchardus) on levinud Atlandi ookeanist Vahemereni ja püütakse peamiselt Hispaania, Maroko ja Portugali rannikuvetest, pikki Lõuna-Aafrika idarannikut. Sardiinid on väikesed, hõbedased pelaagilised kalad ning väga sarnased väikesele heeringale. Tema selg on sinakasroheline, küljed ja kõht hõbevalge, kuid värv tuhmub kiiresti pärast püüki, jättes kogu kala hõbedaseks. Põhimõtteliselt võib sardiin kasvada kuni 15-20 cm-i, harva kuni 25 cm. Sardiini püütakse Vahemere lääneosas umbes 250 000 tonni ja Kirde-Atlandi ookeanis 700 000 tonni aastas. Koos väiksemate püügialadega püütakse sardiini kokku üle miljoni meeter tonni aastas. Sardiinid on laialt kasutusel konservides, suitsetatuna ja praetuna.
Toote info
Külmutatud, WR, plokis – 12, 15, 20 kg
Külmutatud, HGT, plokis -12, 20 kgSuurused
13 cm+ – WR, 10 cm + – HGT
-
Atlandi liigid
Sardinell (Sardinella aurita)
Lühikirjeldus
Sardinell (Sardinella aurita) on väike pelaagiline kala. Sardinell on levinud Atlandi ookeanist Vahemereni ja püütakse peamiselt Hispaania ja Maroko rannikuvetest ning pikki Lõuna-Aafrika idarannikut. Keskmine pikkus on 15-25 cm ja kaal 100-250 g. Sardinell on väike hõbedane kala sinakasrohelise tagaselja ning külgedelt ja kõhult hõbedane. Elab rannikuvetes 100 m sügavusel ning meeldib selge soolane vesi temperatuuril alla 24 ° C. Ta toitub peamiselt zooplanktonist ja koorikloomadest. Sardinelle kasutakse peamiselt konserveerimisel. Aastane väljapüük on rohkem kui 400 000 tonni.
Tooteinfo
Külmutatud, WR, plokkides, 20/24 kg kastid
Külmutatud, HGT, plokkides, 20/24 kg kastidSuurused
WR – 4-8 tk/kg
HGT- 4-8 / 4-10 tk/kg -
Mageveekalad
Särg (Rutilus rutilus)
Lühikirjeldus
Särg (Rutilus rutilus) on karkpakalaliste seltsi kuuluv kala. Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku. Särg on levinud peaaegu kogu Euroopas Alpidest ja Püreneedest põhja pool, kuni Uuralini. Tavaliseks suuruseks on 17- 35 cm, maksimaalne registreeritud pikkus on 45 cm. Särge on teistest kaladest lihtne eristada oranzi või punase vikerkesta järgi. Keha on külgedelt lamenenud ja kaetud suurte korrapärastes ridades asetsevate soomustega. Värvuselt on ta sinakas- või rohekasmust, küljed ja kõht on hõbevalged. Ta toitub peamiselt mändvetikate ja vesikatkude võrsetest ja taimset kõdust. Kudemise aeg on aprillis ja mais. Kuivatatud särg (vobla) on üks populaaremaid õlle suupisteid.
Toote tüüp
Külmutatud, 10 kg plokkides, euroalustel, kaubaalused on pakitud väga elastse ja vastupidava polüetüleenist kilega.
Suurus
17-21, 21+ cm