Atlandi liigid
Näitan kõiki 10 tulemust
-
Atlandi liigid
Argentiina heik (Merluccius hubbsi)
Lühikirjeldus
Aregentiina heik (Merluza hubbsi) kuulub merluuslaste perekonda. Peruu heik on väga sarnane Euroopa heigiga (Merluccius merluccius). Peruu heik erineb oma sugulasest tursast peamiselt üksikute skeletierinevuste poolest (kolju ja ribide ehk küljeluude ehitus). Iseloomulik pikk tagumine seljauim, mis keskkohalt nõgus. Peruu heik on väiksem kui Vaikse ookeani, Argentiina ja Euroopa heik ning kaalub keskmiselt 400-600 gr. Peruu ja Ecuadori heik on oluline töönduskala, mille aastane väljapüük ulatub 30, 000 tonnini. Suvel pesitseb Peruu heik lõunapoolkeral madalas vees, talvel suundub põhja, et elada palju sügavamas vees.
Toote info
IQF (üksikult külmutatud), HGT (peata, roogitud, sabata), IWP (eraldi kilesse pakitud), pakitud 20 kg papp karpidesse
IQF (üksikult külmututud), HGT (peata, roogitud, sabata), pakendatud kilesse, pakitud 20kg papp karpidesse -
Atlandi liigidColdwater shrimp (Pandalus borealis)
Brief description
Coldwater shrimp (Pandalus borealis) – prawns are predominantly found in the Pacific, Atlantic Oceans. As the males, they grow to 120 mm in length, and become females “gather additionally” even 40-45 mm, and lives at depths of 20–1,330 m. Coldwater shrimp are one of the most important commercial species of shrimp in the world. The main producer countries of “Pandalus borealis” are Norway, Greenland, Iceland and USA. Annual catch for coldwater shrimp in Northern Atlantic has accounted for 200-300 mln tonnes.
Product form
CHOSO – Cooked, head on, shell on
Size grading
CHOSO – 80/100, 90/120, 120/150, 150/+, 180/+
-
Atlandi liigid
Harilik stauriid (Trachurus spp)
Tooteinfo
Maalkülmutatud, HGT, plokkides, 20/24 kg kastid, Moroko
Maalkülmutatud, WR, plokkides, 20/24 kg kastid, Moroko
Merelkülmutatud, DRE, plokkides, 20 kg kastid, Uus-Merema
Merelkülmutatud, WR, plokkides, 20 kg kastid, Uus-MeremaaSuurused
Moroko HGT – 10-16 ppk or 10,5 cm+
Moroko WR – 6-10 ppk or 15 cm+
Uus-Meremaa, DRE– 300-600 / 600-900 / 900-1200 g
Uus-Meremaa, WR – 500-1000 /1000-2000 g -
Atlandi liigid
Heeringas (Clupea harengus)
Lühikirjeldus
Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik. Heeringas on parvekala ning laialt levinud Põhja Atlandi ookeanis. Keskmine heeringas on 20-30 cm pikk ja kaalub 200-400 grammi. Euroopas on heeringat toiduks soolatud talveks vähemalt 1000 aastat. Vaidlused heeringa varude üle algatas sõja keskajal ja on ka täna eniselt probleemiks Euroopa Liidus. 2012 aastal püüti heeringat 1,5 tonni, millest enamus püüti Norra vetes. Heeringas on üks olulisemaid kalu eestlaste toidulaul. Oma kõrge rasvasisalduse tõttu kasutakse palju konserveerimisel.
Toote info
Kiirkülmutus, peaga, 10 kg plokid, pakitud 20 kg pappkarpidesse
Vertikaalplaatkülmutus merel, `liblik filee`/kahekordne, pakitud 20 kg pappkarpidesse
Vertikaalplaatkülmutus merel, üksik filee – “Euro cut”, pakitud 20kg pappkarpidesseSuurused
Peaga – 125-200 gr / 200-300 gr / 250+ gr / 300+ gr / 350+ gr
Kahekordne/liblik filee – 10-16 / 8-12 / 6-10 / 5-8 / 4-7 tk/kg
Üksik filee “Eurocut”- 25-45 gr / 30-50 gr / 40-70 gr / 50-80 gr -
Atlandi liigid
Kuldne meriahven (Sebastes marinus)
Lühikirjeldus
Kuldne meriahven (Sebastes marinus, ka Sebastes norvegicus) kuulub meripuugiliste (Scorpaeniformes) seltsi, meriahvenate (Sebastes) perekonda. Meriahven elab peamiselt külmas vetes märkimisväärselt sügaval – 100-500 m. Väiksemate meriahvenate liikide pikkus ulatub 20 cm ja suurimad liigi ületavad 1 m. Norra meres ja Põhja-Jäämeres teostab Ta oma suvise rände. Põhilised püügipiirkonnad on Norra ja Island.
Tooteinfo
WR, FAS (või maalkülmutus), blokid, pakitud pappkarpidesse 10, 15, 20 kg
HG (V-cut), FAS (või maalkülmutus), blokid, pakitud pappkarpidesse 10, 15, 20 kgSuurused
100-200 g / 200-400 g / 300-500 g / 500-700 g
-
Atlandi liigid
Makrell (Scomber scombrus)
Toote info
Külmutatud, 22 kg plokkidena, peaga, rasva sisaldus 18%+, pakitud pappkarpi
Külmutatud, 22 kg plokidena, H&G, (peata, roogitud), rasva sisaldus 18%+, pakitud pappkarpiSuurused
Peaga- 300-500, 500-600, 600+ gramms
Peata, roogitud (H&G) – 150-300, 200-400, 250+ gramms -
Atlandi liigid
Moiva (Mallotus villosus)
Lühikirjeldus
Moiva (Mallotus villosus) kuulub meretintide perekonda. Moiva on levinud Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolsetes piirkondades. Samuti on avastatud Põhja Atlandi – Barentsi mere, Norra mere ja Hudson´i lahelt (USA). Moiva on pelaagiline kala, kes toitub planktilistest koorikloomadest. Moiva on puhas merekala, kes elab avamerel vee ülemistes kihtides. Kasvab 22 cm pikkuseks ja 24 kg raskuseks, tavaline pikkus on 13-20 cm. Moiva on oluline kommertskala. Moiva varud on üsna suured, mõnel aastal on moivat püütud rohkem kui pool miljonit tonni. 2012 aasta kvoot oli 400,000 tonni.
Tooteinfo
WR, blokk külmutatud merel, blokid 5, 10, 15, 20 kg, pakendatud pappkastidesse
Suurused
Naissoost: 30-40, 35-45, 45-55, 55-65 ppk
Meessoost: 25-35, 30-40, 35-45 ppk -
Atlandi liigid
Putassuu (Micromesistius poutassou)
Lühikirjeldus
Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) on kalaliik tursaliste (Gadiformes) seltsi tursklaste (Cadidae) sugukonna putassuude (Micromesistius) perekonnast, kes elab oma põhilise aja oma elust 200-600 meetri sügavusel. Seljalt sinakashall, küljed hõbejad, alt valge, alalõual poiset ei ole. Alalõug ulatub ülalõuast veidi ettepoole, ülalõug ulatub silma alla. Hambad väikesed. Putassuu kasvab kuni 47 cm pikkuseks, tavaline pikkus on 20-35 cm. Ta on laialt levinud Põhja-Ida Atlandis ja on seepärast oluline lüli mere toiduahelas. Putassuu toitub planktilistest koorikloomadest ja ka pelaagilistest kalamaimedest (laternakalalased, heeringad, tursad jt. liigid), olles ise saagiks röövkaladele, kalmaaridele ja mereimetajatele. Käige tähtsam putassuu kalapüügi piirkond on Briti saartest läänes, kus kalapüük toimub enne kudemist, kudemise jooksul ja peale kudemist veebruarist-aprillini. Aastane putassuu väljapüük on üle 1,5 miljoni tonni, millest suurem osa läheb kalajahu ja kalaõli tootmiseks. Venemaal ja Lõuna-Euroopas turustatakse Putassuud ka inimtoiduks. Eestis valmistatakse putassuust kalapulki ja kalaburgereid (Esva).
Tooteinfo
WR, Blokk külmutatud (maal- ja merelkülmutatud), bloki suurus 15,18, 20 kg, pakitud pappkarpidesse
HG (merelkülmutatud), bloki suurus 15,18, 20 kg, pakitud pappkarpidesseSuurused
WR – 20+, 23+, 25+, 30+ cm
HG – 20+ cm -
Atlandi liigid
Sardiin (Sardina plichardus)
Lühikirjeldus
Sardiin (Sardina pilchardus) on levinud Atlandi ookeanist Vahemereni ja püütakse peamiselt Hispaania, Maroko ja Portugali rannikuvetest, pikki Lõuna-Aafrika idarannikut. Sardiinid on väikesed, hõbedased pelaagilised kalad ning väga sarnased väikesele heeringale. Tema selg on sinakasroheline, küljed ja kõht hõbevalge, kuid värv tuhmub kiiresti pärast püüki, jättes kogu kala hõbedaseks. Põhimõtteliselt võib sardiin kasvada kuni 15-20 cm-i, harva kuni 25 cm. Sardiini püütakse Vahemere lääneosas umbes 250 000 tonni ja Kirde-Atlandi ookeanis 700 000 tonni aastas. Koos väiksemate püügialadega püütakse sardiini kokku üle miljoni meeter tonni aastas. Sardiinid on laialt kasutusel konservides, suitsetatuna ja praetuna.
Toote info
Külmutatud, WR, plokis – 12, 15, 20 kg
Külmutatud, HGT, plokis -12, 20 kgSuurused
13 cm+ – WR, 10 cm + – HGT
-
Atlandi liigid
Sardinell (Sardinella aurita)
Lühikirjeldus
Sardinell (Sardinella aurita) on väike pelaagiline kala. Sardinell on levinud Atlandi ookeanist Vahemereni ja püütakse peamiselt Hispaania ja Maroko rannikuvetest ning pikki Lõuna-Aafrika idarannikut. Keskmine pikkus on 15-25 cm ja kaal 100-250 g. Sardinell on väike hõbedane kala sinakasrohelise tagaselja ning külgedelt ja kõhult hõbedane. Elab rannikuvetes 100 m sügavusel ning meeldib selge soolane vesi temperatuuril alla 24 ° C. Ta toitub peamiselt zooplanktonist ja koorikloomadest. Sardinelle kasutakse peamiselt konserveerimisel. Aastane väljapüük on rohkem kui 400 000 tonni.
Tooteinfo
Külmutatud, WR, plokkides, 20/24 kg kastid
Külmutatud, HGT, plokkides, 20/24 kg kastidSuurused
WR – 4-8 tk/kg
HGT- 4-8 / 4-10 tk/kg
