Põllumajandusministeeriumi teatel on räime ja kilu kokkuostu hind jaanuaris kukkunud 19 sendini kilogrammist, mis on viiendiku vähem kui mullu. Ministeeriumi hinnangul võib seoses kala turustamisraskustega senistel eksporditurgudel hind ka edaspidi langeda.
Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2013. a määruse nr 163 “Kutselise kalapüügi võimalused ning aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2014. aastaks” (edaspidi määrus nr 163) § 11 lõike 1 punktide 2,3 ja 4 kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel aastaks lubatud latikasaak 750 tonni, kohasaak 650 tonni ja haugisaak 120 tonni.
Suurim merekala püüdja on Hiina, kelle saagid ulatusid 2012. aastal peaaegu 14 miljoni tonnini. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kalasaagid kasvanud 13,6%. Enim on samal perioodil väljapüüke suurendanud Myanmar (Birma), tervelt 121% võrra. Kõige rohkem on merekalapüügi intensiivsus langenud OECD liikmeriikide hulgas, kus võrreldes 1996. aastaga on lossitud kogused vähenenud 30%. Tagasilanguse põhjuseks on kalavarude üleekspluateerimine, samuti on kalapüüki vähendatud eesmärgiga lasta varudel taastuda.
OECD on koostanud ülevaate, mis kajastab maailma ja OECD liikmesriikide kalandussektorite arenguid. Nii suurim merekala püüdja kui ka vesiviljelustoodangu kasvataja on raporti andmetel Hiina. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kasvatanud vesiviljeluse toodangumahtusid tervelt 1539%, toob ülevaatest välja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Maarja Purik. Merekalapüügi haripunkt 18 aasta eest.
Juba Venemaapoolsete sanktsioonide kehtestamise päeval hakkas levima kuuldus, et mingi osa kalatoodetest on piirangutest pääsenud. Tänaseks on selgunud, et edasi saab Venemaale eksportida koodi 1604 olevaid tooteid ehk kalatooted ja -konservid, kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad. Eesti Kalaliidu juht Valdur Noormägi ütles, et Eesti kalaettevõtete jaoks oli Vene tolliliidu turg kinni juba aasta algusest. Seega on otsitud aktiivselt uusi turge. Külmutatud kilu ja räime on hakatud viima näiteks Nigeeriasse ja Keeniasse, eesti sprotte ja mõningaid heeringaid võib maikuust leida juba ka Jaapanist.