Millised on viimase 10 aasta arengud kalanduses?

OECD on koostanud ülevaate, mis kajastab maailma ja OECD liikmesriikide kalandussektorite arenguid. Nii suurim merekala püüdja kui ka vesiviljelustoodangu kasvataja on raporti andmetel Hiina. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kasvatanud vesiviljeluse toodangumahtusid tervelt 1539%, toob ülevaatest välja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Maarja Purik. Merekalapüügi haripunkt 18 aasta eest.

1996. aastal saavutas maailma merekalapüük oma haripunkti, väljapüügid küündisid 86,4 miljoni tonnini, sealt edasi ei ole püügikogused enam kasvanud vaid kahanenud. 2012. aastal püüti merest 79,7 mln tonni kala.
Suurim merekala püüdja on Hiina, kelle saagid ulatusid 2012. aastal peaaegu 14 miljoni tonnini. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kalasaagid kasvanud 13,6%. Enim on samal perioodil väljapüüke suurendanud Myanmar (Birma), tervelt 121% võrra.

Kõige rohkem on merekalapüügi intensiivsus langenud OECD liikmeriikide hulgas, kus võrreldes 1996. aastaga on lossitud kogused vähenenud 30%. Tagasilanguse põhjuseks on kalavarude üleekspluateerimine, samuti on kalapüüki vähendatud eesmärgiga lasta varudel taastuda. Keskmiselt on OECD liimesriikide väljapüügimahud viimase 10 aasta jooksul kahanenud 15% võrra, rohkem kui poole võrra on mahud vähenenud Sloveenias, Taanis ja Rootsis. Eesti väljapüügid on vähenenud 18%.

Jõupingutused, mis on tehtud soodustamaks kalavarude taastumist, on hakanud vilja kandma. Oluliselt on vähendanud oma väljapüüke Lõuna-Korea, Iirimaa, USA, Hispaania, Poola ja Mehhiko. Vaid Soome on viimase kümne aasta jooksul oma püüki suurendanud 60%, taas on hakatud püüdma kilu ja räime, mida sellisel tasemel tehti viimati 2003. aastal.
Tohutu kasv vesiviljeluses

2014. aasta on vesiviljeluse jaoks märgiline, sest esimest korda on vesiviljelusest pärinevate kalatoodete tarbimine suurem kui kalapüügist pärinevate oma. Koguseliselt ületavad kalapüügikogused endiselt vesiviljelustoodangut, osalt on põhjus selles, et kalapüügist saadavat tooret kasutatakse kalasööda valmistamiseks.
Viimase 30 aasta jooksul on vesiviljelustoodete tootmine kasvanud 5 miljonilt tonnilt 65 miljoni tonnini. Veel 10 aastat tagasi toodeti vesiviljelustooteid vaid 35 miljonit tonni. Suurimad vesiviljelustoodangu tootjad asuvad nagu kalapüügigi puhul Aasias. Hiina edusammud selles vallas on teistest kümnekordselt üle. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kasvatanud oma toodangumahtusid tervelt 1539%.
OECD liikmesriikide hulgas on suurima vesiviljelustoodangu tootjad Norra, Tšiili, Jaapan, Lõuna-Korea ja USA, kelle toodang kokku moodustab maailmatoodangust vaid 6%. Eesti kalakasvatusettevõtted tootsid 2013. aastal 733 tonni kala, millest suurema osa, 64%, moodustas vikerforell.

Kalaliigid, mida toodavad Aasia ja OECD liikmesriigid, on väga erinevad. Aasia vesiviljelustoodangu seas domineerivad madalama väärtusega magevee kalaliigid nagu karpkala ja säga. OECD riigid on keskendunud seevastu väärtuslikumale toodangule nagu lõhi ja austrid. Enamus Aasias toodetud toodangust jääb tarbimiseks siseturul, OECD riigid, eesotsas Norra Ja Tšiiliga, panustavad ekspordile.
Maarja Purik, kalamajandusosakonna kaubanduse ja turukorralduse büroo peaspetsialist

*Soovi korral on OECD kalandusülevaade saadaval loo autori käest. Varasemad raportid on üleval aadressil http://www.oecd.org/tad/fisheries/