Makrell (Scomber scombrus)

Seotud tooted

• Hot

  

  Atlandi liigid

  Heeringas (Clupea harengus)

  Lühikirjeldus

  Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik. Heeringas on parvekala ning laialt levinud Põhja Atlandi ookeanis. Keskmine heeringas on 20-30 cm pikk ja kaalub 200-400 grammi. Euroopas on heeringat toiduks soolatud talveks vähemalt 1000 aastat. Vaidlused heeringa varude üle algatas sõja keskajal ja on ka täna eniselt probleemiks Euroopa Liidus. 2012 aastal püüti heeringat 1,5 tonni, millest enamus püüti Norra vetes. Heeringas on üks olulisemaid kalu eestlaste toidulaul. Oma kõrge rasvasisalduse tõttu kasutakse palju konserveerimisel.

  Toote info

  Kiirkülmutus, peaga, 10 kg plokid, pakitud 20 kg pappkarpidesse
  Vertikaalplaatkülmutus merel, `liblik filee`/kahekordne, pakitud 20 kg pappkarpidesse
  Vertikaalplaatkülmutus merel, üksik filee – “Euro cut”, pakitud 20kg pappkarpidesse

  Suurused

  Peaga – 125-200 gr / 200-300 gr / 250+ gr / 300+ gr / 350+ gr
  Kahekordne/liblik filee – 10-16 / 8-12 / 6-10 / 5-8 / 4-7 tk/kg
  Üksik filee “Eurocut”- 25-45 gr / 30-50 gr / 40-70 gr / 50-80 gr

• 

  Atlandi liigid

  Sardiin (Sardina plichardus)

  Lühikirjeldus

  Sardiin (Sardina pilchardus) on levinud Atlandi ookeanist Vahemereni ja püütakse peamiselt Hispaania, Maroko ja Portugali rannikuvetest, pikki Lõuna-Aafrika idarannikut. Sardiinid on väikesed, hõbedased pelaagilised kalad ning väga sarnased väikesele heeringale. Tema selg on sinakasroheline, küljed ja kõht hõbevalge, kuid värv tuhmub kiiresti pärast püüki, jättes kogu kala hõbedaseks. Põhimõtteliselt võib sardiin kasvada kuni 15-20 cm-i, harva kuni 25 cm. Sardiini püütakse Vahemere lääneosas umbes 250 000 tonni ja Kirde-Atlandi ookeanis 700 000 tonni aastas. Koos väiksemate püügialadega püütakse sardiini kokku üle miljoni meeter tonni aastas. Sardiinid on laialt kasutusel konservides, suitsetatuna ja praetuna.

  Toote info

  Külmutatud, WR, plokis – 12, 15, 20 kg
  Külmutatud, HGT, plokis -12, 20 kg

  Suurused

  13 cm+ – WR, 10 cm + – HGT

• 

  Atlandi liigid

  Moiva (Mallotus villosus)

  Lühikirjeldus

  Moiva (Mallotus villosus) kuulub meretintide perekonda. Moiva on levinud Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolsetes piirkondades. Samuti on avastatud Põhja Atlandi – Barentsi mere, Norra mere ja Hudson´i lahelt (USA). Moiva on pelaagiline kala, kes toitub planktilistest koorikloomadest. Moiva on puhas merekala, kes elab avamerel vee ülemistes kihtides. Kasvab 22 cm pikkuseks ja 24 kg raskuseks, tavaline pikkus on 13-20 cm. Moiva on oluline kommertskala. Moiva varud on üsna suured, mõnel aastal on moivat püütud rohkem kui pool miljonit tonni. 2012 aasta kvoot oli 400,000 tonni.

  Tooteinfo

  WR, blokk külmutatud merel, blokid 5, 10, 15, 20 kg, pakendatud pappkastidesse

  Suurused

  Naissoost: 30-40, 35-45, 45-55, 55-65 ppk
  Meessoost: 25-35, 30-40, 35-45 ppk

• 

  Atlandi liigid

  Kuldne meriahven (Sebastes marinus)

  Lühikirjeldus

  Kuldne meriahven (Sebastes marinus, ka Sebastes norvegicus) kuulub meripuugiliste (Scorpaeniformes) seltsi, meriahvenate (Sebastes) perekonda. Meriahven elab peamiselt külmas vetes märkimisväärselt sügaval – 100-500 m. Väiksemate meriahvenate liikide pikkus ulatub 20 cm ja suurimad liigi ületavad 1 m. Norra meres ja Põhja-Jäämeres teostab Ta oma suvise rände. Põhilised püügipiirkonnad on Norra ja Island.

  Tooteinfo

  WR, FAS (või maalkülmutus), blokid, pakitud pappkarpidesse 10, 15, 20 kg
  HG (V-cut), FAS (või maalkülmutus), blokid, pakitud pappkarpidesse 10, 15, 20 kg

  Suurused

  100-200 g / 200-400 g / 300-500 g / 500-700 g

• Hot

  

  Atlandi liigid

  Putassuu (Micromesistius poutassou)

  Lühikirjeldus

  Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) on kalaliik tursaliste (Gadiformes) seltsi tursklaste (Cadidae) sugukonna putassuude (Micromesistius) perekonnast, kes elab oma põhilise aja oma elust 200-600 meetri sügavusel. Seljalt sinakashall, küljed hõbejad, alt valge, alalõual poiset ei ole. Alalõug ulatub ülalõuast veidi ettepoole, ülalõug ulatub silma alla. Hambad väikesed. Putassuu kasvab kuni 47 cm pikkuseks, tavaline pikkus on 20-35 cm. Ta on laialt levinud Põhja-Ida Atlandis ja on seepärast oluline lüli mere toiduahelas. Putassuu toitub planktilistest koorikloomadest ja ka pelaagilistest kalamaimedest (laternakalalased, heeringad, tursad jt. liigid), olles ise saagiks röövkaladele, kalmaaridele ja mereimetajatele. Käige tähtsam putassuu kalapüügi piirkond on Briti saartest läänes, kus kalapüük toimub enne kudemist, kudemise jooksul ja peale kudemist veebruarist-aprillini. Aastane putassuu väljapüük on üle 1,5 miljoni tonni, millest suurem osa läheb kalajahu ja kalaõli tootmiseks. Venemaal ja Lõuna-Euroopas turustatakse Putassuud ka inimtoiduks. Eestis valmistatakse putassuust kalapulki ja kalaburgereid (Esva).

  Tooteinfo

  WR, Blokk külmutatud (maal- ja merelkülmutatud), bloki suurus 15,18, 20 kg, pakitud pappkarpidesse
  HG (merelkülmutatud), bloki suurus 15,18, 20 kg, pakitud pappkarpidesse

  Suurused

  WR – 20+, 23+, 25+, 30+ cm
  HG – 20+ cm

• Hot

  

  Atlandi liigid

  Harilik stauriid (Trachurus spp)

  Tooteinfo

  Maalkülmutatud, HGT, plokkides, 20/24 kg kastid, Moroko
  Maalkülmutatud, WR, plokkides, 20/24 kg kastid, Moroko
  Merelkülmutatud, DRE, plokkides, 20 kg kastid, Uus-Merema
  Merelkülmutatud, WR, plokkides, 20 kg kastid, Uus-Meremaa

  Suurused

  Moroko HGT – 10-16 ppk or 10,5 cm+
  Moroko WR – 6-10 ppk or 15 cm+
  Uus-Meremaa, DRE– 300-600 / 600-900 / 900-1200 g
  Uus-Meremaa, WR – 500-1000 /1000-2000 g