Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2013. a määruse nr 163 “Kutselise kalapüügi võimalused ning aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2014. aastaks” (edaspidi määrus nr 163) § 11 lõike 1 punktide 2,3 ja 4 kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel aastaks lubatud latikasaak 750 tonni, kohasaak 650 tonni ja haugisaak 120 tonni.
Põllumajandusminister peatas latikapüügi ja kalapüügi nakke- või raamvõrguga Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 6. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 133 “2014. aasta latikapüügi peatamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel” (edaspidi käskkiri nr 133) 7. oktoobrist kuni 31. detsembrini.
Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määrusega nr 104 “Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” ettenähtud korras esitatud andmete kohaselt püüdsid kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel enne püügi peatamise käskkirja nr 133 jõustumist 7. oktoobriks 727,053 tonni latikat ehk 96,9% määrusega nr 163 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kehtestatud aastasest lubatud latikasaagist.
Aastasest lubatud latikasaagist on alles 22,947 tonni ehk 3,1%. Lisaks on veel alles aastast lubatud saaki haugi osas 16,682 tonni ehk 13,9%, koha osas 87,521 tonni ehk 13,5%. Alles jäänud aastaste lubatud saakide arvelt on võimalik piiratud mahus püügi avamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.
Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peamisteks kalapüügivahenditeks mõrrad, nakke- või raamvõrgud ja põhjanoot ehk mutnik. Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 “Kalapüügieeskiri” § 31 lõike 2 punktide 2 ja 3 kohaselt on kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves ning kaldast kaugemal kui 500 m Lämmijärves ja Pihkva järves keelatud nakkevõrguga püügil kasutada väiksemat silmasuurust kui 130 mm.
Vastavalt keskkonnaministri 20. detsembri 2013 määruse nr 77 “Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2014. aastal” § 1 lõike 1 punkt 1 kohaselt on Peipsi järvel kaldast arvates 1 km laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast arvates 500 m laiusel veealal 2014. aastal keelatud püük nakkevõrkudega 1. septembrist kuni 31. detsembrini ja § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt on Peipsi järvel keelatud kalapüük põhjanooda ehk mutnikuga 22. oktoobrist kuni 31. detsembrini.
Mõrdadega kalapüük on Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvel keelatud alates 19. oktoobrist kuni 31. detsembrini keskkonnaministri 16. oktoobri 2014. a käskkirjaga nr 774 “Mõrdadega kalapüügi sulgemine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2014. aastal”.
Arvestades asjaoluga, et käesoleval sügisel avavee perioodil püüti keskmiselt nii latikat kui ka koha 5 tonni päevas ning haugi 0,5 tonni päevas, latika lubatud saagist on välja püüdmata 22,947 tonni, koha lubatud saagist on välja püüdmata 87,521 tonni ja haugi lubatud saagist on välja püüdmata 16,682 tonni ning võttes arvesse, et eelpool nimetatud õigusaktide kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel keelatud kalapüük mõrdade, põhjanooda ehk mutnikuga ja nakke- või raamvõrguga, võib avada latikapüügi ja kalapüügi nakke- või raamvõrkudega.
1. Avan kalapüügi Peipsi järvel nakke- või raamvõrguga kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m kuni 19. detsembrini.
2. Avan latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni 19. detsembrini.
3. Käskkiri kehtib Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel kala püüdvate isikute suhtes kuni 19. detsembrini 2014. a.
4. Käskkiri jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgnevast päevast.
Kalamajandusosakonnal korraldada käskkirja avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.
Käskkirja peale võib esitada kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul alates käskkirja avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.
Ivari Padar
Minister
