Hot

Putassuu (Micromesistius poutassou)

Lühikirjeldus

Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) on kalaliik tursaliste (Gadiformes) seltsi tursklaste (Cadidae) sugukonna putassuude (Micromesistius) perekonnast, kes elab oma põhilise aja oma elust 200-600 meetri sügavusel. Seljalt sinakashall, küljed hõbejad, alt valge, alalõual poiset ei ole. Alalõug ulatub ülalõuast veidi ettepoole, ülalõug ulatub silma alla. Hambad väikesed. Putassuu kasvab kuni 47 cm pikkuseks, tavaline pikkus on 20-35 cm. Ta on laialt levinud Põhja-Ida Atlandis ja on seepärast oluline lüli mere toiduahelas. Putassuu toitub planktilistest koorikloomadest ja ka pelaagilistest kalamaimedest (laternakalalased, heeringad, tursad jt. liigid), olles ise saagiks röövkaladele, kalmaaridele ja mereimetajatele. Käige tähtsam putassuu kalapüügi piirkond on Briti saartest läänes, kus kalapüük toimub enne kudemist, kudemise jooksul ja peale kudemist veebruarist-aprillini. Aastane putassuu väljapüük on üle 1,5 miljoni tonni, millest suurem osa läheb kalajahu ja kalaõli tootmiseks. Venemaal ja Lõuna-Euroopas turustatakse Putassuud ka inimtoiduks. Eestis valmistatakse putassuust kalapulki ja kalaburgereid (Esva).

Tooteinfo

WR, Blokk külmutatud (maal- ja merelkülmutatud), bloki suurus 15,18, 20 kg, pakitud pappkarpidesse
HG (merelkülmutatud), bloki suurus 15,18, 20 kg, pakitud pappkarpidesse

Suurused

WR – 20+, 23+, 25+, 30+ cm
HG – 20+ cm

Kirjeldus

Püügimeetodid

Тraalpüünis ja seinnoot

Püügipiirkonnad

27 FAO, Norra, Island, Fääri saared, Venemaa

Lühikirjeldus

Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) on kalaliik tursaliste (Gadiformes) seltsi tursklaste (Cadidae) sugukonna putassuude (Micromesistius) perekonnast, kes elab oma põhilise aja oma elust 200-600 meetri sügavusel. Seljalt sinakashall, küljed hõbejad, alt valge, alalõual poiset ei ole. Alalõug ulatub ülalõuast veidi ettepoole, ülalõug ulatub silma alla. Hambad väikesed. Putassuu kasvab kuni 47 cm pikkuseks, tavaline pikkus on 20-35 cm. Ta on laialt levinud Põhja-Ida Atlandis ja on seepärast oluline lüli mere toiduahelas. Putassuu toitub planktilistest koorikloomadest ja ka pelaagilistest kalamaimedest (laternakalalased, heeringad, tursad jt. liigid), olles ise saagiks röövkaladele, kalmaaridele ja mereimetajatele. Käige tähtsam putassuu kalapüügi piirkond on Briti saartest läänes, kus kalapüük toimub enne kudemist, kudemise jooksul ja peale kudemist veebruarist-aprillini. Aastane putassuu väljapüük on üle 1,5 miljoni tonni, millest suurem osa läheb kalajahu ja kalaõli tootmiseks. Venemaal ja Lõuna-Euroopas turustatakse Putassuud ka inimtoiduks. Eestis valmistatakse putassuust kalapulki ja kalaburgereid (Esva).

Tooteinfo

WR, Blokk külmutatud (maal- ja merelkülmutatud), bloki suurus 15,18, 20 kg, pakitud pappkarpidesse
HG (merelkülmutatud), bloki suurus 15,18, 20 kg, pakitud pappkarpidesse

Suurused

WR – 20+, 23+, 25+, 30+ cm
HG – 20+ cm

Seotud tooted

  •
    Atlandi liigid

    Coldwater shrimp (Pandalus borealis)

    Brief description

    Coldwater shrimp (Pandalus borealis) – prawns are predominantly found in the Pacific, Atlantic Oceans. As the males, they grow to 120 mm in length, and become females “gather additionally” even 40-45 mm, and lives at depths of 20–1,330 m. Coldwater shrimp are one of the most important commercial species of shrimp in the world. The main producer countries of “Pandalus borealis” are Norway, Greenland, Iceland and USA. Annual catch for coldwater shrimp in Northern Atlantic has accounted for 200-300 mln tonnes.

    Product form

    CHOSO – Cooked, head on, shell on

    Size grading

    CHOSO – 80/100, 90/120, 120/150, 150/+, 180/+

  •
    Atlandi liigid

    Sardinell (Sardinella aurita)

    Lühikirjeldus

    Sardinell (Sardinella aurita) on väike pelaagiline kala. Sardinell on levinud Atlandi ookeanist Vahemereni ja püütakse peamiselt Hispaania ja Maroko rannikuvetest ning pikki Lõuna-Aafrika idarannikut. Keskmine pikkus on 15-25 cm ja kaal 100-250 g. Sardinell on väike hõbedane kala sinakasrohelise tagaselja ning külgedelt ja kõhult hõbedane. Elab rannikuvetes 100 m sügavusel ning meeldib selge soolane vesi temperatuuril alla 24 ° C. Ta toitub peamiselt zooplanktonist ja koorikloomadest. Sardinelle kasutakse peamiselt konserveerimisel. Aastane väljapüük on rohkem kui 400 000 tonni.

    Tooteinfo

    Külmutatud, WR, plokkides, 20/24 kg kastid
    Külmutatud, HGT, plokkides, 20/24 kg kastid

    Suurused

    WR – 4-8 tk/kg
    HGT- 4-8 / 4-10 tk/kg

  • Hot
    Atlandi liigid

    Heeringas (Clupea harengus)

    Lühikirjeldus

    Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik. Heeringas on parvekala ning laialt levinud Põhja Atlandi ookeanis. Keskmine heeringas on 20-30 cm pikk ja kaalub 200-400 grammi. Euroopas on heeringat toiduks soolatud talveks vähemalt 1000 aastat. Vaidlused heeringa varude üle algatas sõja keskajal ja on ka täna eniselt probleemiks Euroopa Liidus. 2012 aastal püüti heeringat 1,5 tonni, millest enamus püüti Norra vetes. Heeringas on üks olulisemaid kalu eestlaste toidulaul. Oma kõrge rasvasisalduse tõttu kasutakse palju konserveerimisel.

    Toote info

    Kiirkülmutus, peaga, 10 kg plokid, pakitud 20 kg pappkarpidesse
    Vertikaalplaatkülmutus merel, `liblik filee`/kahekordne, pakitud 20 kg pappkarpidesse
    Vertikaalplaatkülmutus merel, üksik filee – “Euro cut”, pakitud 20kg pappkarpidesse

    Suurused

    Peaga – 125-200 gr / 200-300 gr / 250+ gr / 300+ gr / 350+ gr
    Kahekordne/liblik filee – 10-16 / 8-12 / 6-10 / 5-8 / 4-7 tk/kg
    Üksik filee “Eurocut”- 25-45 gr / 30-50 gr / 40-70 gr / 50-80 gr

  •
    Atlandi liigid

    Moiva (Mallotus villosus)

    Lühikirjeldus

    Moiva (Mallotus villosus) kuulub meretintide perekonda. Moiva on levinud Atlandi ja Vaikse ookeani põhjapoolsetes piirkondades. Samuti on avastatud Põhja Atlandi – Barentsi mere, Norra mere ja Hudson´i lahelt (USA). Moiva on pelaagiline kala, kes toitub planktilistest koorikloomadest. Moiva on puhas merekala, kes elab avamerel vee ülemistes kihtides. Kasvab 22 cm pikkuseks ja 24 kg raskuseks, tavaline pikkus on 13-20 cm. Moiva on oluline kommertskala. Moiva varud on üsna suured, mõnel aastal on moivat püütud rohkem kui pool miljonit tonni. 2012 aasta kvoot oli 400,000 tonni.

    Tooteinfo

    WR, blokk külmutatud merel, blokid 5, 10, 15, 20 kg, pakendatud pappkastidesse

    Suurused

    Naissoost: 30-40, 35-45, 45-55, 55-65 ppk
    Meessoost: 25-35, 30-40, 35-45 ppk

  • Hot
    Atlandi liigid

    Harilik stauriid (Trachurus spp)

    Tooteinfo

    Maalkülmutatud, HGT, plokkides, 20/24 kg kastid, Moroko
    Maalkülmutatud, WR, plokkides, 20/24 kg kastid, Moroko
    Merelkülmutatud, DRE, plokkides, 20 kg kastid, Uus-Merema
    Merelkülmutatud, WR, plokkides, 20 kg kastid, Uus-Meremaa

    Suurused

    Moroko HGT – 10-16 ppk or 10,5 cm+
    Moroko WR – 6-10 ppk or 15 cm+
    Uus-Meremaa, DRE– 300-600 / 600-900 / 900-1200 g
    Uus-Meremaa, WR – 500-1000 /1000-2000 g

  •
    Atlandi liigid

    Kuldne meriahven (Sebastes marinus)

    Lühikirjeldus

    Kuldne meriahven (Sebastes marinus, ka Sebastes norvegicus) kuulub meripuugiliste (Scorpaeniformes) seltsi, meriahvenate (Sebastes) perekonda. Meriahven elab peamiselt külmas vetes märkimisväärselt sügaval – 100-500 m. Väiksemate meriahvenate liikide pikkus ulatub 20 cm ja suurimad liigi ületavad 1 m. Norra meres ja Põhja-Jäämeres teostab Ta oma suvise rände. Põhilised püügipiirkonnad on Norra ja Island.

    Tooteinfo

    WR, FAS (või maalkülmutus), blokid, pakitud pappkarpidesse 10, 15, 20 kg
    HG (V-cut), FAS (või maalkülmutus), blokid, pakitud pappkarpidesse 10, 15, 20 kg

    Suurused

    100-200 g / 200-400 g / 300-500 g / 500-700 g

Moiva (Mallotus villosus)

Rated 0 out of 5
Moiva (Mallotus villosus)
Kuldne meriahven (Sebastes marinus)

Kuldne meriahven (Sebastes marinus)

Rated 0 out of 5